Põhikiri

I   ÜLDSÄTTED

1.  Harjumaa Spordiliit on vaba algatuse alusel asutatud ja mittetulundusühinguna avalikes huvides tegutsev  vabatahtlik ühendus, mille eesmärgid ja põhitegevus on suunatud noorte, täiskasvanute ning veteranide sporditegevuse edendamisele, korraldamisele ja koordineerimisele Harjumaal.

2. Harjumaa  Spordiliit (edaspidi liit)  ühendab Harjumaal  tegutsevaid   spordiklubisid,-ühendusi ja -seltse, noorteühinguid ning teisi juriidilisi isikuid ühistegevuseks, kehakultuuri ja spordi edendamiseks ning sellealase tegevuse koordineerimiseks.

3.  Liit  juhindub oma  tegevuses  Eesti Vabariigis  kehtivatest  õigusaktidest,  nendega kooskõlas kehtestatud muudest aktidest ja otsustest, käesolevast põhikirjast ja Eesti Spordi Hartast.

4.  Majandustegevuse kaudu tulu saamine ei ole liidu eesmärk ega põhitegevus. Liidu tulu kasutatakse põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks,  tulu  liikmete vahel ei jaotata, rahaliselt hinnatavaid soodustusi oma liikmetele ei anta.

5.  Liit on eraõiguslik juriidiline isik ja rajab oma suhted teiste institutsioonidega reeglina lepingulistel alustel. Liit esindab Harjumaa sporti oma liikmelisuse kaudu Eesti Olümpiakomitees ja teeb koostööd kõikide spordiühenduste, spordiorganisatsioonidega ja spordialaliitudega.

6.  Liidul on oma sümboolika ja atribuutika ning tal on selle kasutamise ja käsutamise ainuõigus.

7.  Liidu juhatuse asukoht on  Tallinn, Roosikrantsi 12  ning  tema  tegevuspiirkonnaks on Harjumaa.

8.  Liit  on asutatud 13. juunil 1990. aastal ning on 13. juunil 1936. aastal asutatud Harjumaa Spordiliidu ning 26. aprillil 1947. aastal asutatud Vabatahtliku Spordiseltsi "Jõud" Harjumaa Nõukogu õigusjärglane.

II  LIIDU  EESMÄRGID  JA  TEGEVUS

9.  Liidu tegevuse eesmärkideks on Harjumaa elanike ühistest avalikest huvidest ja heategevuslikest eesmärkidest lähtudes sportimiseks ning vaba aja veetmiseks soodsate tingimuste loomine, erinevate spordialade viljelemine ja arendamine tervisespordi vormidest kuni võistlusspordini ning Harjumaa elanike ühiskondliku ja kehalise aktiivsuse tõstmine.

10. Eesmärkide täitmiseks liit:

koondab ja ühendab Harjumaal tegutsevaid spordiklubisid, -ühendusi ja -seltse ning teisi juriidilisi isikuid;

propageerib spordiga tegelemist Harjumaal, kasutades selleks kõiki massikommunikatsiooni vahendeid, liidu poolt koostatud ja levitatavaid trükiseid ning kaasab  liidu tegevusse spordist huvitatuid  noori, täiskasvanuid ja veterane; 

koostab Harjumaa võistluskalendri, töötab välja Harjumaa meistrivõistluste juhendid ning korraldab kasumit mittetaotleval viisil ülemaakondlikke spordiüritusi Harjumaa valdade ja linnade (spordiklubid, koolid, äriühingud, sihtasutused ja mittetulundusühingud) võistkondadele noorte, täiskasvanute ja veteranide vanuseklassides;

komplekteerib Harjumaad esindavaid võistkondi ja delegatsioone osavõtuks üleriigilistest või teiste riikide organisatsioonide poolt korraldatavatest spordi-võistlustest ja kõikvõimalikest kehakultuuri ja sporditegevust propageerivatest programmidest;

korraldab Harjumaa omavalitsusüksuste sporditöötajate ja spordikohtunike ning spordiklubide esindajate pidevat täiendõpet ja võimaldab nendel osaleda teiste organisatsioonide poolt korraldatavates koolitusprogrammides;

arendab koostööd teiste organisatsioonidega, riigiasutustega, kohalike omavalitsustega, äriühingutega, sihtasutuste ja mittetulundusühingutega ning üksikisikutega kehakultuuri ja spordiliikumise edendamiseks ning traditsioonide säilitamiseks;

moodustab oma tegevuse materiaalseks kindlustamiseks sihtasutusi ja soodustab spordiliikumise toetamiseks loodavate iseseisvate üksuste moodustamist;

viib spordialase tegevuse korraldamiseks vahendite hankimise eesmärgil läbi       tasulisi spordiüritusi, koostab ise ning levitab teiste organisatsioonide poolt koostatud sporti ja sportlike eluviise propageerivaid trükiseid, võtab vastu varalisi annetusi ja eraldisi, teostab tehinguid liidu kasutuses ja omanduses oleva ning tema põhieesmärgi saavutamiseks vajaliku varaga, korraldab loteriisid ning ennustusvõistlusi ja sõlmib sponsor- ning reklaamilepinguid.

annab välja stipendiume vastavalt kehtivatele tingimustele ja korrale.

III  LIIDU  LIIKMESKOND

11.  Liidu liikmeteks võivad olla Harjumaa spordiklubid, -ühendused ja -seltsid ning teised juriidilised isikud, kes tunnistavad ja täidavad käesolevat põhikirja, osalevad liidu tegevuses ning tasuvad ühekordset sisseastumismaksu ja regulaarselt liikmemaksu.

12.  Liidu liikmeks astumiseks tuleb esitada kirjalik avaldus, mille kohta liidu juhatus teeb otsuse  90  kalendripäeva jooksul arvates avalduse laekumise päevast. Kui liidu juhatus keeldub taotlejat liikmeks võtmast, võib taotleja nõuda, et tema liikmeks vastuvõtmine otsustatakse liidu üldkoosoleku poolt.

13. Liikmelisust liidus ja liikmeõiguste teostamist ei saa üle anda. Liikme ühinemise või jaotumise korral tema liikmeõigused lõpevad.

14. Liidu liikmel on õigus avalduse alusel liidust välja astuda. Liige võib liidust välja astuda pärast 3 kuulise etteteatamisaja möödumist. Etteteatamisaja nõuet ei kohaldata, kui liikme õigusi ja kohustusi muudetakse oluliselt või kui liikmeks jäämine ei ole õiglase hinnangu kohaselt võimalik.

15. Liikme võib liidust välja arvata juhatuse otsusega, kui ta ei täida liidu põhikirja sätteid või on kahjustanud oluliselt liitu moraalselt või materiaalselt, jätab süstemaatiliselt täitmata liidu valitud organite ning juhtide poolt oma pädevuse piires kehtestatud akte või on jätnud tasumata liidu liikmemaksu kahe aasta jooksul. Liidust välja arvatud liikmele tuleb tema liidust väljaarvamise otsuse tegemisest ja selle põhjustest viivitamatult kirjalikult teatada. Väljaarvatud liikmel on õigus nõuda väljaarvamise otsuse ülevaatamist üldkoosoleku poolt.

16. Kui liikmelisus lõpeb majandusaasta keskel, tuleb liikmemaks tasuda kogu majan-       dusaasta eest. Liikmelisuse lõppemisel sisseastumis- ja  liikmemakse ei tagastata.

17. Liidu liikmel on õigus:

osaleda ja olla esindatud  liidu kõigil üritustel ning tegevustes;

osaleda oma esindajate kaudu hääleõiguslikena üldkoosolekute töös ning valida ja olla valitud liidu juht-, kontroll- ning teistesse valitavatesse organitesse, esindada liitu selle juhtorganite volitusel teistes organisatsioonides ning üritustel;

esitada arupärimisi ja ettepanekuid liidu valitavate organite tegevuse kohta ning saada liidu tegevusest teda huvitavat informatsiooni;

kasutada vastavalt kehtestatud korrale liidu sümboolikat ja  liidu  vara;

kirjaliku avalduse alusel liidust välja astuda.
18. Liidu liikmed on kohustatud:

järgima liidu põhikirja ning teisi valitavate organite ja juhtide poolt oma pädevuse piires kehtestatud akte;

osalema korralistel ja erakorralistel üldkoosolekutel ning valitavatesse organitesse kuulumisel nende töös;

tasuma õigeaegselt sisseastumis- ja liikmemakse;

kasutama heaperemehelikult ning säästlikult liidu vara ning pidama kinni liidu sümboolika kasutamisele kehtestatud korrast;

hoidma ja kaitsma liidu head nime, seisma liidu eesmärkide ja põhimõtete eest.
Teisi kohustusi liikmetele saab kehtestada liidu üldkoosolek või liidu juhatus omades selleks eelnevalt nende liikmete nõusoleku.

IV  LIIDU  JUHTIMINE  JA  JÄRELVALVE 

19. Liidu  kõrgemaks organiks on liidu liikmete üldkoosolek. Üldkoosolekul võivad osaleda kõik liidu liikmed. Konkreetse esindaja määramine üldkoosolekule kuulub iga liidu liikme pädevusse. Igal esindatud liidu liikmel on kõikide hääletamiste ja valimiste korraldamisel üks hääl. Üldkoosoleku kutsub kokku liidu juhatus vähemalt üks kord kalendriaasta jooksul. Juhatus on kohustatud üldkoosoleku kokku kutsuma ka siis, kui seda nõuavad liidu huvid või nõue üldkoosoleku kokkukutsumiseks on esitatud kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt  1/10 liidu liikmete poolt. Kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut kokku ülaltoodud korras liikmete poolt esitatud nõude alusel, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega. Üldkoosoleku kokkukutsumisest peab ette teatama vähemalt 7 päeva ning kokku-kutsumise teates peab olema ära näidatud üldkoosoleku toimumise aeg, koht ja päevakorra projekt.

20. Üldkoosolek võtab vastu otsuseid liidu juhtimise küsimustes, mis ei ole antud käesoleva põhikirjaga juhatuse pädevusse.

     Üldkoosoleku pädevusse kuulub:

põhikirja muutmine ja liidu eesmärkide muutmine;
liidu lõpetamise, ühinemise või jagunemise otsustamine;
liidu sisseastumismaksu ja liikmemaksude määra ning tasumise tähtaja kehtes-   tamine;
majandusaasta aruande kinnitamine;
liidu juhatuse liikmete arvu, nimelise koosseisu ja kolmeliikmelise revisjonikomisjoni või  audiitori  ning nende volituste aja määramine;
juhatuse või revisjonikomisjoni liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või vaidluses liidu esindaja määramine;
liidu kinnisasjade või registrisse kantud vallasasjade võõrandamise või asjaõigusega koormamise otsustamine ning vastavate tingimuste kehtestamine.
21. Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid kui tema kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja käesolevast põhikirjast tulenevaid nõudeid. Kui üldkoosolek ei ole pädev otsuseid vastu võtma, kutsub juhatus kolme nädala jooksul kokku uue üldkoosoleku sama päevakorraga, teatades sellest ette vähemalt seitse päeva. Uus üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid, sõltumata üldkoosolekul osalenud või esindatud liikmete arvust, kuid üksnes juhul, kui üldkoosolekul osaleb või on esindatud vähemalt kaks liiget. Kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud põhikirjaga sätestatud nõudeid ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui üldkoosolekul osalevad või on esindatud liidu kõik liikmed. Üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid küsimustes, mis on üldkoosoleku kokku-kutsumisel teatavaks tehtud. Küsimustes, mida ei ole üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud, võib vastu võtta otsuseid, kui üldkoosolekul osalevad või on esindatud liidu kõik liikmed. Kui liidu liige ei saa olla esindatud üldkoosolekul, võib ta lihtkirjaliku volikirjaga anda õiguse hääletada enda eest mõnele teisele üldkoosolekus esindatud liidu liikmele.

22. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole üldkoosole-kus osalevatest liidu liikmetest või nende esindajatest. Liidu tegevuse eesmärgi muutmiseks on vajalik 9/10 liidu liikmete nõusolek. Üldkoosolekul mitteesindatud liikmete nõusolek peab olema esitatud kirjalikult. Üldkoosoleku otsus loetakse vastuvõetuks koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik liidu liikmed. Liidu liige ei või hääletada, kui üldkoosolek otsustab temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu sõlmimist või temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist. Üldkoosoleku poolt liidu liikme teistest erineva õiguse lõpetamiseks või muutmiseks, samuti talle teistest erineva kohustuse panemiseks peab olema selle liikme nõusolek.

23. Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid põhikirja muutmise kohta kui selle poolt on hääletanud üle 2/3 üldkoosolekul osalenud  liikmetest või nende esindajatest. Põhikirjamuudatus jõustub selle registrisse kandmisest.

24. Üldkoosoleku otsuse võib kehtetuks tunnistada kohus, kui üldkoosoleku otsus on vastuolus seaduse või liidu põhikirjaga ning sellekohane avaldus on esitatud liidu liikme või liidu juhatuse liikme poolt hiljemalt kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest.

25. Liitu juhib ja esindab liidu juhatus. Juhatuse liikme ametiajaks on viis aastat. Liidu juhatuse liikmete alammääraks on kolm ja ülemmääraks on üksteist. Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik. Liidu töö korraldamiseks valivad juhatuse liikmed endi seast liidu juhatuse esimehe ja aseesimehe. Kõikides õigustoimingutes esindab liitu juhatuse esimees ainuisikuliselt või ülejäänud juhatuse liikmed ühiselt.

26. Juhatuse liikmete valimisel loetakse üldkoosolekul valituks kandidaadid, kes said teistest enam hääli. Seda tingimusel, et kandidaadi poolt hääletas vähemalt kaks liidu liiget. Vajadusel heidetakse võrdse arvu hääli kogunud kandidaatide vahel liisku. Juhatuse üheks liikmeks on liidu juhatuse esimees, kes korraldab juhatuse tegevust. Liidu juhatuse esimees ja aseesimees valitakse juhatuse liikmete poolt üldkoosolekul valitud juhatuse liikmete hulgast. Liidu juhatuse esimehe valimisel on otsustavaks kandidaatidele antud suurem häältearv eeldusel, et kandidaadi poolt hääletab üle poole liidu juhatuse liikmetest. Juhul kui juhatuse esimehe kandidaat ei kogu nõutavat arvu poolthääli, korraldatakse kahe enim hääli kogunud kandidaadi vahel samal juhatuse koosolekul uued valimised, kus valituks osutub enim hääli kogunud kandidaat. Võrdse tulemuse korral heidetakse liisku.

27. Juhatuse liikme võib üldkoosoleku otsusega tagasi kutsuda kohustuste olulisel määral täitmata jätmise või võimetuse korral liidu tegevust juhtida või mõnel muul mõjuval põhjusel. Juhatuse liige võib enne tähtaega tagasi astuda isikliku avalduse alusel. Tagasikutsutud või tagasiastunud juhatuse liikmed asendatakse üldkoosolekul liidu juhatuse liikmete valimise korra alusel. Juhatuse liige ei või oma kohustuste täitmist panna kolmandale isikule.

28. Juhatuse liikmed vastutavad seaduse või põhikirja nõuete rikkumise, samuti oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega liidule süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt. Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega tekitanud süülise kahju liidu võlausaldajale, vastutavad võlausaldaja ees solidaarselt liiduga. Juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat rikkumise toimumisest või rikkumise algusest.

29. Juhatus võtab vastu otsuseid liidu juhtimise küsimustes. Juhatuse pädevusse kuu-luvad:

liidu üldkoosoleku ettevalmistamine ja selle otsuste elluviimine;
liikmete vastuvõtmine ja liikmeskonnast lahkumise ja väljaarvamise otsustamine.
liidu eelarve ja tegevuskava kinnitamine;
liidu liikmete koostöö koordineerimine ja nendevaheliste vaidlusküsimuste lahendamine;
välissuhete korraldamine, rahvusvahelistesse ning üleriigilistesse ühendustesse  astumise ja sealt lahkumise otsustemine ning liidu esindajate nimeline määramine;
liidu komisjonide ja institutsioonide juhtide nimeline kinnitamine;
liidu struktuuri, töötajate arvulise koosseisu ja palgatingimuste kinnitamine;
liidu tegevjuhi töölevõtmine;
loa andmine laenude võtmiseks ja andmiseks, laenu suuruse kindlaksmääramine;
liidu autasude süsteemi ja sümboolika kavandite kinnitamine;
muude spordiliikumist puudutavate üldküsimuste lahendamine;    
majandusaasta aruande koostamine ja üldkoosolekule kinnitamiseks esitamine.
30. Juhatuse koosolekud kutsub kokku liidu juhatuse esimees vastavalt vajadusele kuid mitte harvemini kui üks kord kvartalis. Juhatus võib vastu võtta otsuseid, kui selle koosolekus osaleb üle poole juhatuse liikmetest. Juhatuse koosolekuid juhib liidu juhatuse esimees, esimehe äraolekul aseesimees või juhatuse koosolekul valitud koosoleku juhataja Juhatuse koosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekus osalenud juhatuse liikmetest. Juhatus võib vastu võtta otsuse koosolekut kokku kutsumata, kui selle poolt hääletavad kirjalikult kõik juhatuse liikmed. Juhatuse liige ei või osaleda hääletamises, kui otsustatakse temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemist või temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist liidu poolt. Juhatuse koosolekud protokollitakse, vastuvõetud otsused fikseeritakse kirjalikult ning neile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.

31. Üldkoosolek teostab järelvalvet liidu teiste organite tegevuse üle. Selle ülesande teostamiseks määrab üldkoosolek kolmeliikmelise revisjonikomisjoni või audiitori. Revisjonikomisjoni liikmed valitakse kõigi üldkoosolekul osalevate liidu liikmete esindajate poolt. Revisjonikomisjoni liikmete valimisel järgitakse põhikirjas sätestatud juhatuse liikmete valimise korda. Revisjonikomisjon valib enda hulgast esimehe.

V  LIIDU  VAHENDID, VARA  JA  ARUANDLUS

32. Liidu vahendid ja vara moodustuvad:

sisseastmis ja liikmemaksud;
füüsiliste ja juriidiliste isikute annetused;
riigieelarvelised eraldised;
sihtkapitalide ja sihtasutuste toetused;
liidu põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks korraldatavatest tuluüritustest, sponsor- ja reklaamilepingutest, loteriidest ja ennustusvõistlustest, tehingutest kinnis- ja vallasvaraga laekuv tulu, intressitulud ning muud laekumised.
        

33. Liidu vahendid ja vara kuuluvad liidule  ning neid kasutatakse ja käsutatakse liidu eesmärkide saavutamiseks vastavalt kehtivatele õigusaktidele ja käesolevale põhi-kirjale. Liit võib oma vara ja vahendeid anda kasutamiseks (rentida, laenata, anda tasuta kasutusse jne) Liit ei kanna varalist vastutust oma liikmete varaliste kohustuste eest, liikmed ei kanna varalist vastutust liidu kohustuste eest.

34. Liidu  majandusaasta algab 01. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. Juhatus korraldab liidu raamatupidamise vastavalt raamatupidamise seadusele. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus majandusaasta aruanderaamatupidamiseseaduses sätestatud korrasr ning esitab need üldkoosolekule. Kinnitatud majandusaasta aruandele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed. Liit maksab makse riigi- ja kohalikku eelarvesse ning esitab oma asukohajärgsele maksuhalduri kohalikule talitusele maksudeklaratsiooni õigusaktides sätestatud korras.

VI  LIIDU  LÕPETAMINE

35. Liidu tegevus lõpetatakse:

üldkoosoleku otsuse alusel, kui liidu tegevuse lõpetamine on lülitatud üldkoosoleku päevakorda iseseisva punktina, sellest on liidu liikmetele põhikirjaga ettenähtud korras teatatud, üldkoosolekul on esindatud üle  poole liidu liikmetest ja selle poolt hääletab üle 2/3 üldkoosolekul osalenud või esindatud liikmetest.

kohtu poolt tehtud pankrotiotsuse alusel. Juhatus on kohustatud esitama pank-rotiavalduse, kui selgub, et liidul on vähem vara kui võetud kohustusi. Avalduse esitamata jätmise  või avalduse esitamisega viivitamise korral vastu-tavad selles süüdi olevad juhatuse liikmed liidule või kolmandatele isikutele sellega tekitatud kahju eest solidaarselt;

liidu  liikmete arvu vähenemisel alla kahe;

üldkoosoleku võimetuse korral määrata põhikirjaga ettenähtud organite liikmed;

sundlõpetamise korras kohtumäärusega siseministri või muu huvitatud isiku nõudel seaduses sätestatud juhtudel.
36. Liidu lõpetamisel toimub selle likvideerimine. Likvideerijateks on juhatuse liikmed, kui üldkoosoleku otsusega ei määrata teisiti.  Sundlõpetamise korral määrab likvideerijad kohus. Likvideerija peab olema teovõimeline füüsiline isik. Likvideerijate määramisel ja tagasikutsumisel rakendatakse käesoleva põhikirja punktides 25 , 26 ja 27 sätestatud korda. Likvideerijatel on liidu juhatuse õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus likvideerimise eesmärgiga. Likvideerijatel on õigus esindada liitu ainult ühiselt.

37. Likvideerijad lõpetavad liidu tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara, rahul-davad võlausaldajate nõuded ja annavad pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara üle samalaadsete eesmärkidega ja samasuunalist tegevust jätkavale mittetulundusühingule. Likvideerijad võivad teha ainult neid tehinguid, mis on vajalikud liidu likvideerimiseks. Likvideerijad avaldavad viivitamata teate liidu likvideerimismenetlusest üleriigilise levikuga ajalehes ja Riigi Teataja Lisas. Teada olevatele võlausaldajatele peavad likvideerijad saatma likvideerimisteate. Likvideerimisteates tuleb märkida, et võlausaldajatel tuleb esitada oma nõuded kahe kuu jooksul viimase teate avaldamisest. Kui likvideeritava liidu varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks, peavad likvideerijad esitama pankrotiavalduse.

38. Pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja nõuet mitte esitanud teada olevate võlausaldajate raha deponeerimist antakse allesjäänud vara üle tulumaksusoodustustega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kantud  või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule..

39. Liidu tegevuse lõpetamisel kustutatakse liit registrist liidu avalduse põhjal. Kui liidu likvideerimise lõppemisel ei esitata avaldust selle kustutamiseks registrist, on registripidajal õigus liit registrist kustutada. Likvideerijad annavad liidu dokumendid hoiule ühele likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumentide hoidja nimi kantakse registrisse likvideerijate avaldus põhjal. Kui likvideerijad ei ole täitnud oma kohustusi või on jaganud liidu vara enne võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist või raha deponeerimist, vastutavad nad oma süü tõttu võlausaldajatele tekitatud kahju eest solidaarselt.

VII  ÜHINEMINE  JA  JAGUNEMINE

40. Liit (siinkohal ühendatav liit)  võib ühineda teise liiduga (siinkohal ühendav liit)  üldkoosoleku otsuse alusel, kui liidu ühinemine on lülitatud üldkoosoleku päevakorda iseseisva punktina, sellest on liidu liikmetele põhikirjaga  ettenähtud korras teatatud, üldkoosolekul osaleb või on esindatud üle poole liidu liikmetest ja selle poolt hääletab üle 2/3 üldkoosolekul osalenud  või esindatud liikmete esindajatest. Ühendatav  liit loetakse lõppenuks. Liit võib ühineda teise liiduga (teiste liitudega) ka selliselt, et asutavad uue liidu. Ühinevad liidud loetakse sel juhul lõppenuks. Ühinemine toimub likvideerimis-menetluseta. Liit võib ühineda ainult mittetulundusühinguna tegutseva liiduga (liitudega) Liidu vara, õiguste, kohustuste ja liikmetega seonduv ning ühinemise kord on reguleeritud mittetulundusühingute seadusega.

41. Liit võib jaguneda jaotumise või eraldumise teel üldkoosoleku otsuse alusel, kui liidu jagunemine on lülitatud üldkoosoleku päevakorda iseseisva punktina, sellest on liidu liikmetele põhikirjaga ettenähtud korras teatatud, üldkoosolekul on esindatud üle poole liidu liikmetest ja selle poolt hääletab üle 2/3 üldkoosolekul osalenud või esndatud liikmete esindajatest. Jaotumisel annab jagunev liit oma vara üle omandavatele liitudele. Jaotumisel loetakse jagunev liit lõppenuks. Eraldamisel annab jagunev liit osa oma varast ühele või mitmele omandavale liidule. Jagunemine toimub ilma likvideerimismenetluseta. Liit saab jaguneda ainult mittetulundusühingutena tegutsevateks liitudeks ning osaleda ainult mittetulundusühinguna tegutseva liidu jagunemisel. Liidu vara, õiguste, kohustuste ja liikmetega seonduv ning jagunemise kord on reguleeritud mittetulundusühingute seadusega.

Käesolev põhikiri on vastu võetud Harju Spordiliit “Jõud” asutamiskonverentsil

13.juunil 1990.a. Tallinnas ning täiendatud ja parandatud spordiliidu üldkogul 12.aprillil 1995.a. Lool ning korralisel üldkoosolekul 1.aprillil 1998.a. Tallinnas,  ning spordiliidu üldkoosolekul 22.septembril 1999. a. Tallinnas ning spordiliidu üld-koosolekul 30. märtsil 2000.a Tallinnas ning spordiliidu üldkoosolekul 31. mail 2001.a.Tallinnas ning spordiliidu üldkoosolekul 22. mail 2007. aastal Tallinnas ning spordiliidu üldkoosolekul 20. mail 2010. aastal Tallinnas ning spordiliidu üldkoosolekul 27. mail 2011 aastal.

Harjumaa Spordiliidu juhatuse esimees

Jüri Paavel